Projetu Downstream

TIMOR GAP foka liu ba komponente negósiu no ba garante seguransa enerjétika nasionál. Ho ida-nee, TIMOR GAP dezena no prepara ona projetu balun hodi kria no kaptura oportunidade negósiu foun iha downstream, nune’e bele hadi’a kompañia nia dezempeñu finanseiru. Deskreve iha kraik projetu no negósiu foun sira ne’ebé lidera husi empreza nia lideransa foun.

Terminal Importasaun Petroleu

TIMOR GAP kontinua servisu hodi dezenvolve Terminal Importasaun Petroleu (PIT) nu’udar parte husi kompromisu atu garante seguransa enerjetika liuhusi armazenamentu no fornesimentu kombustivel. PIT sei responde ba nesesidade atu aumenta investimentu iha armazenamentu kombustivel hodi kumpre rekizitu importasaun kombustivel petróleu ne’ebé prevee ona no asegura seguransa ba fornesimentu ne’ebé la’o hela.

Terminal ne’e dezenha atu simu no rai hamutuk maizumenus 110,000 m^3 iha kombustivel nia gross capacity, inklui tanke armazenamentu ba diesel, gazolina, kombustivel aviasaun no LPG ne’ebé sei aumenta kapasidade armazenamentu nasionál ba 40%. Ida ne’e sei permite terminál ne’e atu rai kombustivel ba loron 120 nia laran, ne’ebé kompostu husi stock estratéjiku petróleu nasionál ida durante loron 90 ho stock kombustivel adisionál loron 30 ne’ebé TIMOR GAP sei rai ba objetivu komersiál sira.

Terminal ne’e prevee atu harii iha Metinaro, Munisipiu Dili, iha área rai ho hektares 186 ne’ebé uluk fó ona ba TIMOR GAP liuhusi Lisensa Uzu Rai ne’ebé fó sai husi Ministeriu Justisa liuhusi Diresaun Nasional Terras no Propriedades (Direcao Nacional dé Terras é Propriedades, DNTP), iha 2013.

Dezeñu Terminal Import Petróleu

Terminal Importasaun LNG

Iha 30 Marsu 2021, TIMOR GAP fó kontratu ida ba Wood Group Kenny Sdn Bhd, kompañia konsultasaun no enjeñaria globál ida, atu hala’o Estudu Feasibilidade durante fulan neen, inklui avaliasaun ba fornesimentu merkadu potensiál ba importasaun GNL (Gas Natural Likidu) ba Timor-Leste, dezenvolve dezeñu konseitu ba Terminal Importasaun GNL no fasilidade asosiadus sira, identifika fatin potensiál ba implementasaun Terminal refere no hala’o avaliasaun selesaun fatin.

Dezenvolve kapasidade LNG sei tulun Timor-Leste nia planu atu alkansa redusaun signifikante ba kustu fornesimentu kombustivel no emisaun gás greenhouse nian no mós atu transforma sentrál eletrisidade prinsipál sira atu lao ho gás naturál. GNL ne’ebé importa sei uza ba sentrál eletrisidade ne’ebé eziste iha Hera, Betano no Oecusse.

Refinaria no Kompleksu Petrokimiku

Betano Refinaria no Kompleksu Petrokimiku ne’e hetan ona estudu tékniku ne’ebé estensivu no komprehensivu, inklui Projetu Dezenu Enjinaria Front-End & Estimasaun Kustu (FEED), Peskiza Rai, Dezenvolvimentu Rai & Estimasaun Kustu, Estudu Merkadu no Dezenhu Optimizasaun.

Iha tinan 2021, TIMOR GAP kompleta ona Estudu Peer Review Internu ba Betano Refinaria no Kompleksu Petrokimiku ho objetivu atu fornese avaliasaun téknika no finanseira no propoin rekomendasaun kona-ba ámbitu projetu jerál, estratéjia negósiu no ekonomia projetu ba lideransa sira nia konsiderasaun no desizaun iha futuru.  

Kluster Refinaria iha Betano sei estabelese liuhosi empreza komersiál, ne’ebé fó ona ba TIMOR GAP atu halo dezenvolvimentu. Konstrusaun refinaria dahuluk iha nasaun ne’e sei kontribui no garante seguransa enerjetika iha nasaun nee, aumenta valór ba kampu kondensadu ne’ebé prodús iha rai-laran, kontribui ba kreximentu ekonómiku, no kria empregu diretu no indiretu, hodi hamosu no hadi’a kondisaun taxa dezempregu atuál.

Planta GNL

Planta GNL no kadoras nu’udar komponente downstream husi projetu Gas Natural Likidu Timor-Leste (TLNG) ne’ebé planeia atu harii iha kosta súl hanesan parte husi Projetu Tasi Mane.
Iha atividade lubuk ida-ne’ebé hala’o ona durante trimestre dahuluk no segundu tinan 2020 nian, ne’ebé mak iha supervizaun husi lideransa anterior. Investigasaun preliminár ba rota kadoras nian hala’o interna hodi fornese opsaun koñesimentu ida kona-ba rota diversifikasaun kadoras ba Natarbora, opsaun alternativa ba projetu nia fatin duke Beaço. Iha mós preparasaun dokumentu balun hanesan Terms Of Reference (TOR) no Request For Quotation (RFQ) ba Pre-FEED & Apoiu Peskiza ba kadoras, planu tenderizasaun no esbosu Kovite ba Bid (ITB). Iha tempu hanesan, ekipa prepara tiha ona Scope of Work (SoW) Estudu Plant Layout ba planta GNL. RFQ ba Estudu Plant layout nian fó sai ona ba eskritóriu Wood Reading (Legacy AFW), maibé kansela tia husi lideransa foun. 

Intensaun prinsipál husi hapara temporariu projetu GNL ne’e liu-liu tanba iha asuntu upstream balun ne’ebé tenke rezolve uluk lai molok kontinua ho projetu Greater Sunrise. Diskusaun kona-ba asuntu relevante sira la’o hela entre kompañia Joint Venture Greater Sunrise no nasaun rua ne’e (Timor-Leste no Australia). Ida-nee inklui Kodigu Esplorasaun de Mineira do Petroleu (Petroleum Mining Code), Kontratu Fahe Produsaun (PSC), Rejime Fiskal, no konseitu dezenvolvimentu Upstream. 

Relasiona ho ida-nee, atividade saida deit ne’ebé relasiona ho fábrika GNL inklui fatin ba fábrika GNL sei hapara hela no sei sujeita ba akordu desizaun husi parte relevante sira hotu.