TIMOR GAP, E.P. harii iha tinan 2011. Ami nia misaun mak atu lori Governu Timor-Leste nia naran atu hala ‘o negósiu iha setór mina no gás naturál liuhusi kombinasaun investimentu iha rai-maran no iha tasi laran.
Durante dékada ida nia laran, ami-nia empreza no ita-nia país iha kompromisu atu hetan transparénsia no responsabilizasaun iha indústria enerjia nian. Timor-Leste mós sai hanesan adosaun inisiál ba Inisiativa Transparénsia Indústria Estrativa nian (EITI) – padraun globál ba governasaun di‘ak ba indústria estrativa rekursu naturál sira – ne’ebé atinje estatutu kumpridór nian iha inísiu tinan 2010. Hanesan parte EITI nian, Timor-Leste kompromete ona atu divulga informasaun sira ne‘ebé iha relasaun ho indústria enerjia nian, inklui oinsá prosesu hetan direitu ba estrasaun sira, oinsá reseita sira ne’e toó ba governu, no oinsá indústria ne‘e fó benefísiu ba públiku.
Timor-Leste ne’e ema hatene liu husi nia rekursu naturál sira ne‘ebé iha valor boot, inklui depózitu boot mina no gás naturál nian iha Tasi Timor. Haree ba oin, Timor-Leste iha rekursu mina no gas ne‘ebé seidauk esplora iha rai maran no iha tasi-laran no Timor-Leste iha kompromisu atu kontinua ho transparénsia ba reseita sira ne’ebé mai husi setór petrolíferu no gás naturál.
Istorikamente, ami-nia negósiu foka prinsipalmente ba operasaun sira upstream nian. Ami nia estratejia dadaun ne fokus liu ba kontinuasaun atu aumenta tan iha operasaun upstream nian no mos diversifika ba atividade downstream no servisus sira. Ami nia objetivu boot mak atu aliña industrializasaun no diversifikasaun empreza ne‘e nian ho dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian liuhusi fornesimentu servisu, harii infraestrutura, no dada indústria foun no parseiru servisu sira.
