Bloku Tasi Laran

TIMOR GAP hala’o no avalia hela estudu tékniku ba bloku Tasi Laran sira ne’ebé oras ne’e iha akrejiu nakloke ne’ebé lansa husi ANPM hodi avalia fatin sira ne’ebé mak di’ak liu ba operasaun no produsaun.

PSC TL – SO – 19 – 16

TIMOR GAP, liu husi ninia subsidiariu TIMOR GAP Chuditch, Unipessoal, Lda no parseiru Joint Venture, SundaGas Banda Unipessoal, Lda. asina ona PSC ba área kontratu TL-SO-19-16 (PSC 19-16) iha 8 Novembru 2019, ho ANPM, hodi Ministeriu Petroleu no Minerais nia naran.

Objetivu mak atu hahú apresiasaun (appraisal) ba kampu deskobrementu gás Chuditch nian no esplora área prospetiva adisionál sira iha kampu Chuditch nian laran, ne’ebé kobre área maizumenus 3,571.5 km2 ho kle’an bee 50-100 metru. Rezervoiru ba kampu gás Chuditch nia alvu mak maizumenus iha kle’an metru 2900 husi tasi okos.

Parseiru sira:

25%TIMOR GAP
75%SundaGas

 

Akordu Operasaun Konjunta (JOA) entre TIMOR GAP Chuditch UL no SundaGas Banda UL asina ona iha 27 Novembru 2019. PSC 19-16 sai efetivu iha 19 Dezembru 2019 hafoin ANPM aprova.

Iha deskobrejen inisiál husi Shell iha 1998 hatudu katak kampu ne’e iha koluna gás metru 25 no estimativa katak iha 0.7 to’o 1.6 TcF husi gás rekuperavel. Parseiru sira husi PSC 19-16 JV kompromete ona ba Programa Servisu ba esplorasaun ba tinan hitu ho Rekizitu Servisu ba esplorasaun mínimu ne’ebé estabelese iha períodu tolu:

  • Periodu Inisiál (Tinan 1-3) prevee reprosesamentu seismika (pre-stack depth migration) ho naruk 800 km2 husi dadus seismiku 3D no liña 2000 km husi dadus seismiku 2D, estudu geolojiku no geofisiku no posu apresiasaun (appraisal) ida, ne’ebé sujeitu ba rezultadu pozitivu husi reprosesamentu seismiku ne’ebé apoia prezensa estrutura signifikante ida-ne’ebé asosiadu ho deskobrementu Chuditch.
  • Periodu daruak (Tinan 4-5) inklui estudu avaliasaun pos-posu no perfurasaun ba posu esplorasaun ida, no planeamentu ba senáriu dezenvolvimentu ba deskobrementu Chuditch
  • Periodu terseiru (Tinan 6-7) kompostu husi estudu geolojiku no geofisiku, planeamentu ba senáriu dezenvolvimentu, no perfurasaun ba posu rua (2) esplorasaun ka avaliasaun.

Operador, SundaGas, hala’o hela sesaun reprosesamentu seismiku. Too iha 6 Dezembru 2021, reprosesamentu seismiku atinji ona 49% kompletu, inklui tempu preprosesamentu no konstrusaun modelu depth velocity kobre complex shallow carbonate pick. Aleinde nee, volume 3D PSDM fast-track mos lori ona ba TIMOR GAP nia edifísiu iha 3 Dezembru 2021. Servisu reprosesaun ne’e hein katak sei remata iha tinan 2022 nia klaran no depoisde ne’e SundaGas no TIMOR GAP Chuditch sei interpreta dadus sira-ne’e hodi komprende di’ak liután kona-ba deskobrementu Chuditch.

PSC TL – SO – T 19 – 11

TIMOR GAP asina ninia PSC dahuluk iha 2013, liu husi subsidiariu TIMOR GAP PSC 11-106, ne’ebé iha ninia propriedade tomak, atu hahú prosesu esplorasaun no dezenvolvimentu rekursu petrolíferu sira iha bloku ida-ne’ebé lokaliza iha eis Area Konjunta Dezenvolvimentu Petroliferu (JPDA). Area ne’e inklui rezerva provadu sira hanesan kampu Jahal, Kuda Tasi squilla no Krill, no mos kampu sira seluk ba esplorasaun.

Parseiru sira:

24%TIMOR GAP
35.47%INPEX Offshore Timor Leste. Ltd
40.53%Eni JPDA 11-106 B.V

 

Bloku ne’e iha deskobrevementu (discoveries) balun, rezerva provadu maibé seidauk prodús iha Jahal, Kuda Tasi, aleinde prospetiva (prospects) balun hanesan Kanase, Karungu, squilla no Krill, ho kumulativu besik 500 MMbbls no prospetiva seluk seidauk esplora.

Perfurasaun ba Prospetiva kanase-1 halo iha 2019. Maibe, posu ne’e hasoru problema tékniku balun no rezulta ninia konkluzaun la susesu. Liutan nee, ho informasaun ne’ebé iha husi kampaña perfurasaun kanase-1 nian, Operator (ENI) hamutuk ho nia Joint Venture (INPEX no TIMOR GAP) deside atu hala’o estudu detalladu kona-ba prospetiva sira ne’ebé iha bloku laran atu bele komprende diak liu tan kualidade dadus sira-ne’e no mós parte téknika sira, hanesan dadus Geolojiku & Geofisiku (G&G) no Sistema Petroliferu.

Atividade prinsipál ida-ne’ebé hala’o durante tinan 2021, ne’ebé konsiste iha aplikasaun ba estension PSC ba fulan 24 ne’ebé submete ba ANPM no hetan aprovasaun ona iha fulan Agustu tinan 2021, mak atu hala’o estudu detalladu ba prospetiva sira iha área kontratu PSC nee.

Aleinde ne’e, iha tinan 2021, Joint Venture mós hala’o estudu tékniku balun, hanesan finalizasaun lisensa ba wide re-interpretation iha PSC laran kona-ba set dadus seismiku ne’ebé disponivel husi PSDM no PSTM no halo revizaun ba prospetividade iha PSC 19-11, ho halo avaliasaun no risku ba prospetiva sira inklui elementu hotu-hotu (reservoir, seal, charge, no trap).

PSC TL – SO – 15 – 01

TIMOR GAP nia subsidiariu, TIMOR GAP OFFSHORE BLOCK, Unipessoal, Lda, hetan PSC TL-SO-15-01 iha 2015, liuhosi Despaxu Ministerial No.3/GMPRM/XII/2015, loron 18 Dezembru, ho interese partisipasaun 100% iha PSC offshore ne’e. Direitu esklusivu ba esplorasaun hidrokarbonu fó ona ba Bloku TIMOR GAP Offshore liuhosi Rezolusaun Governu n. 44/2015, loron 22 Dezembru, inklui autorizasaun atu hala’o peskiza multi- kliente 3D seismiku iha bloku tasi laran refere.

PSC TL-SO-15-01 lokaliza iha Timor-Leste nia jurisdisaun marítima eskluzivu. Peskiza seismika Crocodile 3D ne’ebé halo iha tinan 2016 ho kilómetru kuadradu 2780 no avaliasaun prospetividade kompletu ne’ebé hala’o husi CGG GeoConsulting, inklui interpretasaun dadus seismiku 3D, análize AVO, análize play, ranking prospetiva no ekonomia. Rezultadu husi peskiza seismiku sira hatudu “perspetividade klase mundiál nian” iha bloku ne’e hodi permite imaging ba individuál 31 estrutura seismiku taka iha nivel geolojiku oioin (Jurassic, Triassic no Permian), ne’ebé frekuentamente estaka vertikalmente, iha fatin 17 ne’ebé jeografikamente distintu (11 Perspetiva Plover Fm, 11 Perspetiva Triassic no 9 Perspetiva Permian), ho fatin barak mak iha meta oioin.

Projetu pilotu remata iha tinan 2021 liuhusi Full Wave Field Inversion (FWI) no Time Reverse Migration (RTM) iha prospetiva Baleia, ho rezultadu di’ak tebes. Rezultadu hirak ne’e sei inkorpora hodi finaliza relatóriu prospetividade bloku nian no sei trata ho parte terseiru atu tulun ho virtual data-room hodi organiza dadus no relatóriu relevante sira ba atividade farm-out nian.