Projetu Tasi Mane ne‘e dezeñadu atu dezenvolve setór mina no gás iha rejiaun Tasi Mane Timor-Leste nian. Dezenvolvimentu ne‘e lidera husi unidade projetu Tasi Mane (TMP) ne’ebé hetan ona mandatu, hodi Ministériu Petróleu no Minerais nia naran, atu jere no administra “konsesaun no ezekusaun” setór mina no gás nian iha kluster prinsipál tolu husi projetu Tasi Mane. Suai, Betano, no Beaço nia infraestrutura integradu inklui base apoiu lojistiku, Refinaria no kompleksu petrokimika, kompleksu GNL, Bairo foun sira, Aeroportu Suai, no Auto-estrada Suai ba Beaço.
Kluster Suai
Kluster Suai nian foka liu ba Base Apoiu Lojistika Suai, Aeroportu no Nova Suai.
Base Apoiu LojistikaSuai nian sei sai nu‘udar baze lojístika ida ba sentru servisu indústria petrolífera nian iha Timor-Leste, ho objetivu atu apoia atividade petrolífera no gás nian iha rai maran no iha tasi laran. Sei fó apoiu fasilidade inklui fasilidade fabrikasaun, parke nakloke, baze kosteira, armazein, no rekursu umanu sira. Projetu ne‘e agora hetan revizaun hamutuk ho Governu Timor-Leste atu otimiza ninia benefísiu no kapasidade sira.
Aeroportu Suai, ne’ebé hanaran ” Aeroportu Internasional Komandante-Xefe FALINTIL Kay Rala Xanana Gusmão,” sei oferese voo doméstika, charter, no voo internasionál oioin ba sira ne’ebé iha área Tasi Mane. ZEEMS no MAF sei hala’o voo doméstika no charter, no aviaun internasionál sei hala’o husi Norther Oil & Gas Australia (NOGA). Ninia re-dezenvolvimentu permite operasaun seguru liu ba aviaun no helikópteru sira atu suporta atividade petrolífera no operasaun base apoiu lojistika. Atualizasaun atuál inklui:
- Runway ho naruk 1.5 km
- Edifisiu Terminal Foun
- Servisu kliente no imigrasaun
- Estasaun Bombeiru
- Helipad
- Estasaun Ambulansia Medevac
Kriasaun baze apoiu lojistika no aeroportu sei lori ema no negósiu foun ba área ne’e, tanba ne’e TIMOR GAP sei ajuda harii sidade foun ida naran Nova Suai. Nova Suai sei iha sentru negósiu, rezidénsia multi-familia, no uma ba traballadór sira.
Kluster Betano
Kluster Betano konsentra iha Refinaria no Petrokímiku Betano no Nova Betano.
Refinaria no Kompleksu Petrokimiku Betano mak kluster indústria daruak husi Projetu Tasi Mane ne’ebé sei harii iha Kosta Súl Timor-Leste. Nia lokaliza iha tasi-ibun Munisipiu Manufahi, maizumenus 70km súl husi Dili. Projetu ne’e maizumenus hektare 230 no iha unidade prosesamentu no fasilidade suportivu sira.
Durante prosesu konstrusaun, sei harii sidade foun ida, naran Nova Betano. Sidade ne’e sei harii uma ba funsionáriu, kontratór, no sira-nia família sira hamutuk ema 14,500, no TIMOR GAP sei apoia adisaun ba eskola, otél, área komersiál, fasilidade rekreasaun, no utilididades sira inklui bee, lixu, lixu líkidu, no sentrál eletrisidade sira.
Kluster Beaço
Kluster Beaço foka liu ba Fasilidade GNL Beaço, Nova Beaço, Nova Viqueque, no Auto-Estrada Suai ba Beaço.
Fasilidade GNL Beaço, hanaran Timor-Leste Liquified Natural Gas (TLNG), sei inklui atividade sira iha upstream no downstream. Faze upstream sei inklui dezenvolvimentu ba posu subsea no sistema produsaun asosiadu sira, no fasilidade sira ba prosesu no esportasaun kondensadu tasi laran; no faze downstream, ne’ebé hein katak sei harii iha Beaço, sei inklui kadoras esportasaun gás ba rai maran (liu husi Tropa Timor), fasilidade Planta GNL no fasilidade marina ba esportasaun GNL.
Atu fasilita fasilidade GNL, sei harii Nova Beaço no Nova Viqueque hodi realoka komunidade lokál. Ida ne’e sei inklui uma tradisionál ho materiál modernu no saneamentu.
Atu liga kluster foun hotu ne’ebé atu harii, TIMOR GAP sei suporta konstrusaun Auto-estrada Suai ba Beaço. Auto-estrada ne’e ho distánsia 155.679 km no iha faze konstrusaun haat ne’ebé hala’o husi Unidade Jestaun Projetu inklui reprezentante sira husi Ministeriu Petroleu no Minerais no Ministeriu Obras Publikas. Faze I loke tiha ona dezde tinan 2018 no prosesu aprovizionamentu ba redezenhu ba Seksaun 2 Auto-estrada remata ona iha tinan 2020. Objetivu husi projetu redezenhu ne’e mak atu alinha fali rota husi Auto-estrada seksaun 2.
